Jus dutnje oapmahažžan lea duođaštuvvon ahte du isit, ráhkis dahje bárdni lea illastuvvon seksuálalaččat mánnán, de lea dehálaš geahččalit rabasmielaid háleštit dan birra.

Beaivválaš áššit soitet leat váddásat. Ovdamearkka dihtii lahkavuohta, seksa, sivalašvuođa dovdu, vulitvuođa dovdu, suhttu, heađástuvvan, veahkkaválddalašvuohta ja váttisvuođat gárrenmirkkuid geavahemiin.

Albmát geat leat vásihan illasteami mánnán, leat dávjá čeahpit čiegadit iežaset traumaid, muhto leat dovdduid dáfus hearkkit máŋgga eallinsuorggi hárrái ja singuin berre meannudit nu ollu vuollegisvuođain ja áddejumiin go fal lea vejolaš.

Ávžžut su ohcat veahki jus váttisvuođat leat stuorrát.
Oapmahažžan don sáhtát čuojahit doarjjaguovddážii (ivttekeahttá namat, jus nu háliidat) ja dáhttut rávvaga ja veahki.
Seksuálalaččat illastuvvon almmái dovdá dávjá ahte son lea okto iežas vásáhusaiguin ja sutnje sáhttá leat hui váttis muitalit earáide iežas heahpada/sivalašvuođa dovddu birra. Ovdalgo son dan duostá dahkat, de lea dárbu hukset luohttámuša ja oadjebasvuođa, ja dat sáhttá ádjánit guhká. Ale bágge su menddo ollu, divtte su stivret háleštemiid jus hálešteapmi jo lea jođus.

Guldal, galggat leat sáhkkii, muhto ale dubme. Son ii leat okto iežas vásáhusaiguin ii ge sivva leat su (dát berre čielgasit boahtit ovdan háleštemiin).
Jus don nissonolmmožin navddát ahte du isit, ráhkis dahje bárdni lea vásihan seksuála illastemiid, muhto ii háliit dan birra dadjat maidege, de sáhttet dasa leat máŋga siva: heahpat, sivalašvuođa dovdu, fámohisvuohta. Geahččal hállat gulul, čájet beroštumi, hála rabasmielaid.

Dávjá dárbbašuvvo ollu luohttámuš ja oadjebasvuohta jus illastuvvon olmmoš galggaš duostat muitalit. Galggat leat gierdavaš! Muitte ahte buot illastanáššiin lea 85% illasteddjiin lagas olbmot gillájeddjiide. Go áhčči, eadni, váhnenviellja, váhnenoabbá, muhtun lagas birrasis, hárjeheaddji, nuoraidjođiheaddji jna. lea illasteaddji, de lea issoras váttis muitalit daid illastemmiid birra mat dáhpáhuvve mánnávuođas dahje nuorravuođas. Buot deháleamos lea ahte olmmoš ii vuollán, doaivva ja veahkki lea fidnemis, muhto dili buorráneapmi ádjána.

17 jagi lean leamaš náitalan erenoamáš buori albmáin

17 lean leamaš náitalan erenoamáš buori albmáin. In leš diehtán su čiegusvuođa birra go deiven su, ja ollu jagit vásse ovdalgo bessen gullat mii dat dáhpáhuvai suinna go son lei 7 jahkásaš mánná. Árrat jo dovden ahte muhtun áššit eai lean áibbas nu go galget leat. Son lei nu earalágan go eará albmát geaiguin mun ledjen fárrudan, ja ollu ii heiven dan govvii mii mis dábálaččat lea das mo albmát galget leat. Eanaš guoskkai seksuála meannudeapmái. Son ii goassege álggahan seksa, ja go munnos lei seksa, de dovden ahte son ii lean nu go son duođaid lea, son ii goassege ollásit iežas dáhtus anašan. Go ná dáhpáhuvvá doarvái dávjá, de olmmoš nissonolmmožin dovdá ja mun ge dovden ahte dat lea mu sivva …várra son ii šat háliidan muinna anašit. Guhká mus ivttekeahttá ledje dat jurdagat, ja seksaeallin unnui sakka. Muhtumin mun geahččalin várrugasat oaččohit su háleštit dan birra, muhto mun dovden ahte seksa lei dakkár fáddá maid son háliidii garvit. Son unohasttii jearrama sakka. Maiddái go ustibiid searvvis leikošuvvui ja šleidošuvvui seksa birra dahje digaštallojuvvui seksuála áššiid birra, son ii oassálastán dasa. Muhtunlágan lahkavuohta ge lei váttis…váttis lei dovdduid čájehit go earát ledje lahka…jus giige sutnje buorránasttii dahje dollii su birra go son ii lean dan vuordimin, de soiggii ja dávistii negatiivvalaččat. Dađistaga dat vuorjjai mu dasságo mun muhtun eahkeda jerren sus lea go miige sivaid su meannudeapmái go seksas lea sáhka …jerren njulgestaga leat go sus leamaš fuones vásáhusat seksa oktavuođas …muittán ahte son suhtai, ii ge háliidan hállat dan birra…ain jámma gaskkohagaid válden ovdan dan ášši, ja juohke háve guhkui hálešteapmi gitta dassážiigo muhtun eahkeda olles muitalus bođii. Muitalus dan 7 jahkásaš gánddaža birra gean sihke skuvlarivgu ja skuvlla viessohoaiddár illasteigga juohke vahkus olles skuvlajagi. Issorasat bávččagahtii gullat muitalusa, muitalusa maid son lei doallan čiegusin 34 jagi. Ii giige galgan dan diehtit, rávesolbmo guovttos leigga áitán su. Vaikke vel lei ge hui bávččagahtti gullat su muitaleamen, de ožžon vástádusa ollu imaštallamiidda. Buot čielggai… Seksuála beali lassin sus lei heajos iešluohttámuš ja vuolitvuođa dovdu, son lei moarrái ja hirbmat suhtes. Stuorra veahkki lei beassat háleštit albma láhkai dan birra maid son lei vásihan …máŋga kilo dego jávkehedje eret olggiid alde. Viimmat lei olmmoš gii diđii ja sáhtii guldalit …son diđii ahte sus lei dárbu háleštiti, jus beaivvit ledje lossadat, de ledjen mun das su várás. Midjiide oapmahaččaide lea dehálaš leat das albmáid eavttuid vuođul … Háleštit suinna go sus lea miella…diktit su stivret hálešteami…diktit su heaitit hálešteames go son dan háliida…ii vuorjat…ii bágget….son dárbbaša leat oadjebas ja dovdat luohttámuša…. Ohcen ollu dieđuid neahtas, lohken ollu ja válden oktavuođa muhtun albmáin gii lei vásihan saemma go mu isit ge, muhto gii lei ollen ollu, ollu guhkkelii proseassas. Moai hálešteimme ollu das galge go ohcat veahki olggobealde, muhto guhká mu isit ii miehtan dasa. Dušše muinna son háliidii leat rabasmielaid. Vaikke vel mun dihten ahte son dárbbaša fágaolbmuiguin háleštiti, de mun in áŋkke vuorjan su dainna…go nugo mun jáhkken…muhtun beaivvi som ieš váldá oktavuođa doarjjaguovddážiin. Ovdal dan mun ledjen ieš váldán oktavuođa doarjjaguovddážiin iežan dihtii … buktin dihtii ovdan iežan jurdagiid áššis …ja oažžun dihtii rávvagiid hálddašit dili. Dát lea leamaš stuorra veahkkin. Mu isidis leat leamaš 3 hálešteami doarjjaguovddážis, ja vuos orru dát leamen alccesis doarvái…sutnje dat lea leamaš hirpmus ávkkálaš. Mun oainnán nu bures man ávkin hálešteamit leat leamaš sutnje, ja son lea ollen viehka muddui dál jo. Oažžut duođaštuvvot dan ahte ii lean su sivva, ahte heahpada oassi lea jávkaduvvon, ahte son ii leat okta gii lea gillán – buot diet lea mearkkašan hirpmus ollu. Oapmahačča dilli lea lossat…máŋgii ovdalgo duohtavuohta bođii ovdan, mus lea leamaš miella páhkket koaffariid ja vuolgit geidnosan. Vaikke leat ge leamaš ja ain šaddet leat gierddahallamat, de lean ilus go dieđán duohtavuođa ja go báhcen dása. Eallin lea šaddan ollu buoret maŋŋágo duohtavuohta bođii ovdan, dál sáhtte rahčat ovttas ja mun sáhtán leat nu ollu mielde go son háliida. Sus lea háleštanguoibmi geasa son sáhttá muitalit maid son háliida…ihkku ge go vearrámus jurdagat badjánit millii ja čuohcigohtet. Jus navddát, de iskka várrugasat háleštit suinna dan birra …jus it lihkostuva vuosttas háve …divtte orrut muhtun gaskka..muhto iskkas fas. Oro das su várás, muhto su eavttuid vuođul. Ávžžut su veahki ohcat, muhto ale vuorjja menddo ollu. Háleš doarjjaguovddážiin jus dovddat ahte dárbbašat hállat muhtun olbmuin, dahje oza earáid geat leat seamma dilis go don ieš ge. Hála gulul ja čájet beroštumi. Garra gierdahallamat ja ii miige buorrán iešalddis, muhto veahkki gávdno ja cagat fal doaivaga. Seammás lea dehálaš deattudit ahte don it galgga hukset iežat eallima dušše su nammii. Ale vajádahte iežat dán dilis!! Fuolat ahte dus lea áigi alccesat …namalassii áigi fuolahit iežat ja iežat beroštumiid! Guhkki leš geaidnu, muhto mátki šaddá ollu geahppasat go guovttis ovtta fáros mátkkošteaba. Dán geažil lea goit munno ovttaseallin maiddái šaddan ollu lagat, ja dat lea buorre dovdu

Giitu buorre, gievrras, oadjebas isidan – ja giitu buohkaide geat leat leamaš veahkkin mátkki čađaheamis

Ikte ledjen Østlandske lærerstevne nammasaš oahpaheddjideaivvadeamis. Doppe ledje máŋggalágan ovdaságat válljemassii. Okta dain giddii mu fuomášumi erenoamážit. Dat lei seksuála illastemiid birra ja ovdaságadoalli lei seammá nisu gean mun ledjen gullan hállamin ovcci jagi dán dilálašvuođa ovdal. Sutnje han mun riŋgejin maŋŋágo mu isit lei muitalan illastemiid birra, go buot lei čiegus ja ii oktage veahkkeguovddáš háliidan dahje sáhttán hállat muinna. Dat hálešteapmi mii mus lei suinna, mearkkašii issoras ollu munnje. Fertejin giitit. Go ovdasáhka nogai mun mannen ovddos ja giiten: «Don gal it muitte mu, muhto dus lea leamaš jáhkkemeahttun stuorra mearkkašupmi mu eallimii. Ovcci jagi dás ovdal dollet ovdasága dáppe oahpaheaddjiohppiide. Mun ledjen sis okta. Veahá maŋŋelaš muitalii mu isit ahte son lei illastuvvon seksuálalaččat mánnávuođas ja nuorravuođas. Mun ledjen heađis ja dárbbašin olbmo geainna háleštit, muhto ii ovttasge veahkkeguovddážiin lean dilli ja vejolašvuohta. Áibbas heađástuvvan čuojahin dutnje ja dus gal lei dilli. Dat lei jáhkkemeahttun mávssolaš munnje. Háliidin dušše giitit!» Son jearai mo lea geavvan ja mun sáhtten vástidit ahte dál gal lea dilli buorre. Jo, dilli lea molsašuddan ja muhtun gaskkaid lea leamaš hui lossat. Muhto dál lea buorre, oppalohkái hui buorre. Vuosttamus jagiid rievddadii buori ja bahás dili gaskka. Oppalohkái lei buot buorre, muhto gaskkohagaid bohte lossa beaivvit. Mun geavahin bággema, háliidin oaččohit ovdan dan mii bávččagahtii, son dahppasii ii ge áigon háleštit dan birra. Moai náitaleimme ja mun šadden áhpeheapmin. Dalle fertii dat ovdan. Munno mánná ii galgan deaivat illasteaddji, das gal leimme ovttaoaivilis. Guhkes ja lossa áigodat čuovui. Mun livččen addán vaikko maid jus livččen beassan oaidnit isidan boagustit čalmmiiguin guovtti čuovvovaš jagi áiggi. Lihkus lei ollu ge mii čuvggodahtii. Doarjjaguovddážat illastuvvon albmáid várás lei okta. Doppe olmmoš sáhtii oažžut ollu veahki, sihke háleštanguimmiid hárrái, terapiijajoavkkuid hárrái, go dat áigi bođii ahte son lei gearggus dasa, ja dan veahki ja doarjaga hárrái mii guoskkai illastemiid váidimii. Giitu didjiide geat doppe bargabehtet, dii lehpet leamaš jáhkkemeahttun mávssolaččat! Nubbi čuvges bealli lei bearaš. Sii leat leamaš erenoamáš buori doarjjan! Ii giige sis dadjan ahte sii eai jáhke dasa maid mu isit muitalii. Son lea ožžon doarjaga juohke sajis. Giittán din buohkaid! Maŋimus čuvggodahtti dáhpáhus lei dat mii loahpahii lossa áiggi. Dat lei dalle go illasteaddji dovddastii ja soahpan čađahuvvui. Sivva lei biddjon illasteaddjái. Dan maŋŋá lea dilli dušše buorránan. Lossat lei oaidnit mo mu isit ražai go illasteamit fertejedje boahtit ovdan. Lossat lei oaidnit mo son ražai go son rabai dan mii lei leamaš nu čihkosis ja giddagasas nu guhká. Mun ballen ja mus lei nu váivi. Oaččun go son isidan ruovttoluotta? Šaddá go son illui fas?

Dál, fargga vihtta jagi maŋŋilgo son válddii oktavuođa doarjjaguovddážiin ja muitalii bearrašii illastemiid birra, buot lea buorre. Dilli lea uhcit eanet leamaš buorre maŋimus golbma jagi ja šaddá buoret ja buoret. Isit lea ilolaš. Sáhttá hállat váivviid birra gillámušaid haga, son lea leamaš mielde ráhkadeamen dán neahttasiiddu, son lea leamaš departemeanttain bealušteamen illastuvvomiid ášši, son lea leamaš NRK-iđitođđasiin ja son lea doallan ovdaságaid. Son geavaha iežas vásáhusaid ja geahččala váikkuhit nuppástussii. Muhto buot deháleamos lea dát: Son moddjá čalmmiiguin! Son lea máilmmi buoremus isit, mu buoremus ustit ja doarjaleaddji. Son lea máilmmi buoremus áhčči, oadjebas, čielga ja duhkorahkes rávesolmmoš. Mii njealjis leat lihkoš bearaš. Giitu, isidaččan, go don raža čađahit dan váivves áiggi, nu ahte sáhttet fas šaddat dievas olmmožin ja mii sáhttit eallit ilalaččat ovttas. Don lea máilmmi gievrramus almmái (várra earret Pippi áhči, nu go munno nieddaš dadjá) ja mun lean nu mielahis rámis du geažil! Giittán go don leat mu!