Arkiiva

Juoga mii orru čujuheamen ahte mun lean illastuvvon

Gažaldat:

Lean 28 jahkásaš almmái gii maŋimus áiggi lean muitigoahtán dáhpáhusaid mánnávuođas. Juoga mii orru čujuheamen ahte mun lean illastuvvon.
Lohken veaháš din siiddus mas čállibehtet ahte muhtun olbmuid veahkeha ásahusorrun bures. Maid dat mearkkaša? Smiehtan heive go son dat munnje, go mun dovddan iežan “buollán”. Lean rahčan nu ollu bargguid lonohallamiin ja dakkáraččaiguin. Dál áiggun fas álgit bargočielggademiin (vai manin go gohčodežžet dan) in ge dieđe gosa šattan loahpas. Ražan psyhkalaččat go dovddan ahte áŧestusat leat mu siste. In nagot daid oažžut olggos. Muhtumin suhtan siva haga muhtun jurdagiid geažil maid in nagot diehtit ležžet go duođat vai eai. Mus lea maid niskeprolápsa mas mun háliidivččen beassat eret, muhto ádjána gis nu guhkes áiggi. Dattetge, mu gažaldat lea veaháš dan birra makkár veahki lea vejolaš oažžut. Jođán háleštemiin SMSO nammasaš ásahusas, ja lean ožžon ollu veahki muitalit dáhpáhusaid birra, muhto jus gávdnošii eanet veahkki mii oaččohivččii mu muitit buorebut, de dat livččii buorre. Lean maid smiehttan livččii go buorre geahččalit regrešuvdnaterapiija. Diehtibehtet go maidege dan birra?
Lean maid jorbbodan dannego in dieđe gii illasteaddji lea, mus lea gal várohusat gii son lea, mun dovddan ahte jus hálan menddo ollu, de eai jáhke olbmot munnje. Mo galggan oažžut diehtit mii dat duođaid dáhpáhuvai?

Vástádus:

Jáhkán ahte fertet geahččalit gávnnahit geasa don galggat “darvvihit siva”. Munnje lea geardduhuvvon ahte aŋkke ii leat mu sivva, ii ge leat du ge. Dat aŋkke lea munnje leamaš áibbas dehálaš. Jáhkán ahte soaitá leat nu ahte várohusain lea vuogas álgit. Illasteami galgá hállat jámas ii ge jávohuhttit jámas, muhto lean áibbas ovttaoaivilis das ahte badjelmearálaš sárdnun ii leat vuogas, fertet gávdnat báikkiid/olbmuid/foraid gos beasat daid čiekŋaleamos sajiide iežat siste mat eai gula du beaivválaš eallimii. Muitte ahte don galggat eallit maiddái, it ge dušše jurddašit “guhkes jurdagiid”.
Jáhkán maiddái ahte áŧestusain lea dehálaš bargagoahtit. Dađe bahábut lea hui dábálaš áŧestit áššiid mat bávččagahttet ja leat váddásat. Don leat mu girjjis juo bargagoahtán áŧestusaiguin go leat nagodan áddet ahte dat lea buogu maid fertet ráigat. In áiggo baldit gean ge, muhto dát leat guhkes geaidnu, nu dat aŋkke lea leamaš munnje.
Munnje ii leat ásahusorrumis leamaš olus veahkki, earret dan ahte fas bohten sisa “vuogádahkii”. Finan ieš psykologa luhtte oktii vahkkui ja dieđán ahte sáhtán fitnat dávjjibut jus háliidan. Dat ahte ieš sáhtán mearridit leavttu, lea dehálaš munnje. Lean maid geavahan SSMM Oslos ollu dan áigge go lei “garraseamos biegga”, muhtumin dego beaiveguovddážin. Ieš in leat geahččalan regrešuvdnaterapiija, ja dan birra eai leat mus oaivilat.
Doaivvun “min” siidu sáhttá leat veahkkin, nu ahte ale bala jearramis, ii oktage gažaldat leat jallas gažaldat. Dat leat dušše gažaldagat, maidda mun jáhkán lea dehálaš gávdnat vástádusa.

Dearvvuođaiguin
Tomm Erik