Daid gillánalbmáid vásáhusat geat leat jo buori muddui ovdánan mátkkis buoret eallima guvlui.

Dohkket ahte don leat illastuvvon seksuálalaččat

Dat mii lea dáhpáhuvvan, lea duođaid dáhpáhuvvan. Ii ábut dan aŧestit dahje geahččalit vajáldahttit, go bahás muittut ja bákčasat dattetge ihtet fas. Aivve go don duosttat dovddastit alccesat ahte leat illastuvvon, de lea vejolaš beassat viidáseappot ja ovdánišgoahtit buori ja dievas eallimii.

Sivat illasteaddji, ii dat goit lea du sivva

Ráves illasteaddjis lea álo olles ovddasvástádus das maid son dagai duinna. Mánnán midjiide lea hui álki čilget báhás dáhpáhusaid dakkár boasttuvuohtan maid mii ieža dagaimet. Rávesolmmožin mii sáhttit sivahit su gii duođaid lea sivalaš, namalassii illasteaddji, ja áššehuhttit iežamet. Dan lea váttis, muhto áibbas dárbbašlaš dahkat.

Hálát iežat dasa ahte it galgga dovadat heahpada

Go don leat bidjan siva rivttes beallái, de šaddá álkit beassat heahpadis. Mis ii leat miige sivaid heahpanit, mii leat doarvái heahpanan, muhto dađe bahábut mii fertet golladit áiggi ja ollu rahčama beassan dihtii heahpadis. Ollugat nákcejit dan dahkat hárjehaddamiin, sii hálahit iežaset: Mus ii leat miige sivaid heahpanit.

Gávnna olbmo geasa don luohtát ja gii du sáhttá veahkehit

Hála nuppiin olbmuin, dahje eanet olbmuiguin, dan birra ahte don leat illastuvvon. Dušše áibbas soapmásat besset viidáseappot jus eai muital dan birra ja okta šaddet guoddit bákčasa čihkosis. Gávnna olbmo geasa don duođaid luohtát, ja gii sáhttá veahkehit. Máŋggas mis leat gávdnan alcceseamet buoriid veahkeheddjiid eaktodáhtolaš doarjjaguovddážis, muhtumat fas leat ožžon buori doarjaga iežaset bearrašis dahje ustibiin. Geahččal oažžut buori gaskavuođa fástadoaktárii, gávnna vaikke ođđa fástadoaktára jus leš dárbu, son lea dehálaš go galggat oažžut rivttes divššu ja buohcanruđaid /penšuvnna.

Ale gieldda iežat dovdamis bákčasa, suhtu, aggrešuvnna, heađástuvvama ja eará váttis dovdduid

Ii leat miige ipmašiid ahte dus leat garra ja bahás dovddut. Ale cagga daid dovdomis ja čájeheames, ja de guorahala mas dovddut bohtet, gávnnat manne dus leat dakkár dovddut, dalle váidugohtet bahás dovddut veahážiid mielde.

Álgge bargat iežat váttisvuođaiguin aiddo dan leavttu mielde maid don ieš heivehat

Don dieđát ieš buoremusat maid don gierddat ja maid don dárbbašat váttisvuođaid gieđahaladettiinat. Mii leat vásihan ahte dat lea áddjás bargu, mas ii ábut hohpohallat. Muhtumat fitnet oktii vahkus rávvejeaddji dahje terapevtta luhtte, muhtumat fas barget garrasit muhtun áiggiid ja váldet guhkes bottuid gaskkohagaid, muhtumiidda gis leat orrumat ásahusas buori ávkin. Stivregoađe iežat divššu.

Bisut doaivaga go vásihat vuostegieđageavada.

Fuones beaivvit eai jávkka dakkaviđe. Go leat heaitán orrumis jávohaga ja gávdnan buori veahkeheaddji, ja várra jo bures leat álgán dikšui, de muhtun áiggi maŋŋá vásihat maid vuostegieđageavada ja fuobmát ahte ádjána gusto ain guhká buorránit. Dalle han lea ge dehálaš bisuhit doaivaga ja gillet bargat viidáseappot. Buorre eallin lea gos nu ge ovdan. Mii diehtit!

tDáppe lea vejolaš ohcat veahki

Veahkkeguovddážat

Veahkkeguovddážat seksuála illastemiid vuostá lea fálaldat gosa buohkat besset boahtit. Singuin lea vejolaš váldit oktavuođa beroškeahttá eará fálaldagain ii ge dárbbaš doavttir du lágidit dohko. Guovddážis deaivat bagadeddjiid geat dihtet man birra sii hállet, ja sii rávvejit maid don dasto berret dahkat.

Fástadoaktárat

Fástadoavttir sáhttá leat háleštanguoibmi ja lágida du viidáseappot hálešteapmái psykologain, jus lea dárbu. Danne lea dehálaš muitalit fástadoaktárii mii dat váivvida du.

Politiija

Politiijii sáhtát váidit illastanášši. Sii árvvoštallet galget go dutkat ášši vai lea go dat boarásmuvvan. Jus leat veagalváldojuvvon, de dan sáhtát váidit politiijii ja sii veahkehit du viidáseappot dakkár sadjái gos váldet vuostá olbmuid geat leat illastuvvon. Politiijas lea maid dieđihantelefovdna masa sáhtát čuojahit ja dieđihit veagalváldinbalu.

Divššárat

DPS fállá psykologa- ja terapevtadivššu du dárbbu vuođul. Oktagaslaš poliklinihkalaš háleštemiid, joavkoterapiija ja jándororrumiid. Oažžun dihtii veahki almmolaš veahkkevuogádagas dárbbašuvvo doaktára lágideapmi.