Arkiiva

Mu gažaldat lea berren go ohcat veahki.

Lean lohkan muhtun čállosiid dás. Veahkeha lohkat dan birra maid earát leat vásihan. Mu gis illastii boarrásat “skibir” go ledje sullii 6 jagi boaris. Dat bisttii badjel jagi. In diehtán áibbas mii dáhpáhuvai, muhto muittán man boastut dat munnje orui leamen. Dađistaga lassánii mus vuostemiella dasa. Son nagodii álo hohkahit mu dakkár vugiin mii dál orru leamen áibbas bohkosahtti. Son dajai ovdamearkka dihtii ahte lea bággu dahkat dan, muđui sáhtii gonagas mearridit geainna don fertet dan dahkat. Loahpas mun biehttalin, son suhtai ja moai doaruime. Vaikke mo son de láhttii, de mun in háliidan dan dahkat. Son lei boarrásat ja ollu gievrrat. Muhto de son ii váldán mu veagal. Lei duođaid maŋimus geardde dat dáhpáhuvai. Muhto munnos ledje ollu oktasaš ustibat, nu ahte mun ovttastallen suinna beaivválaččat dassážiigo mun fárrejin go ledje 12 jagi boaris. Muhtumin go moai leimme fárrolagaid eará ustibiiguin, mus lei suhttu ja váibmogákkahat, ja háliidin muitalit buohkaide maid son lei dahkan munnje, muhto in nagodan.

Mus ledje ollu boarrásat ustibat dan áiggi, ja nuoramussan mu dájuhedje mielde ollu dovkodagaide. Mánáidskuvlaluohkás ledjen bivnnut, muhto sáhtten earáiguin láhttet fasttes vugiin. Mun givssidin máŋgasa dain ođđa ohppiin geat bohte min luohkkái, muhto daid earáid vuostá geat ledje luohkás álggu rájes, mun láhttejin áibbas dohkálaččat. In jáhke dat mii dáhpáhuvai váikkuhii munnje olus dan áigge. De mun fárrejin bearraša mielde Amerihkái. Doppe fertejin álgit áibbas ođđa skuvlii mas ledje duhát oahppi, ja dat lei munnje stuorra rievdadus. Mun lohkkadin iežan sisa olles jagi, hállen dušše go jerre mus juoidá njuolgga, ja dalle ruvssodin beroškeahttá gažaldagas. Mus eai lean ustibat doppe, ja massen oktavuođa áibbas singuin geat mus ledje ruovttus. Mu mielas dat lei issoras. Mun givssiduvvojin ieš, ja de fuobmájin maid mun ieš ledjen dahkan muhtun ovddeš luohkkávieljaide. De gal measta návddašin dan, iežan mielas mun ánssášin dan, ja dat attii munnje muhtunlágan givrodaga.
De mii fárriimet ruovttoluotta jagi maŋŋá, in ge mun nagodan nuppástuhttit iežan. Mu mielas lei váttis háleštit olbmuiguin ja rahpasit earáide, muhto eai dat givssidan mu ja mun ožžon áiggi mielde muhtun ustibiid. Dađistaga geavai buorebut ja buorebut, ja ožžon loahpas moarsi maŋŋágo álgen joatkkaskuvlii. Nagodin ovttastallat suinna nugo duođaid ledjen, dahkaluttakeahttá, muhto in leat goassege muitalan sutnje mii lea dáhpáhuvvan munnje. Son lea várra dat geasa mun lean eanemusat luohttán iežan eallimis. Oktii son čuojahii munnje, son čierui ja muitalii ahte son lea dahkan juoidá mii lea issoras ja ahte mun ferten boahtit dakkaviđe. Go bohten, de son lei áibbas heađis. Loahpas nagodiit muitalit ahte son lei leamaš fárrolagaid muhtun earáin. De gal njulgestaga balden iežan. Dušše rešken. In dovdan maidege. Vuos navden ahte sudnos lei leamaš seksa, nu ahte mun dainna leikošin. Son hirpmástuvai ja čilgii ahte soai dušše cummástalaiga. Moai leimme ain fárrolagaid ja munnos lei buorre gaskavuohta dassážii go vulggii olgoriikii studeret. Moai mearrideimme geahččat mo geavvá. Buot rahtasii, oanehaččat celkojuvvon, ja de mun gal duođaid gahččen čoahkkái. Go son muitalii ahte son áigu vuolgit, de mun masá illosan. Lei ollu hušša go lei moarsi, muhto go son vuos lei mannan, de orui ahte mus ii lean das oktage gii lei mu várás šat. Gávnnahin johtilit ahte son manai viidáseappot ja “njuvden dan iežan čalmmiide”.
Eallinmokta nogai áibbas muhtun áigái. Jurddašin son lea mu áidna doaivva, dat áidna geainna mun goassege sáhtten heivet oktii. Mu váhnemat earráneigga ja mu oabbá oaččui šattalmasa. Mun jáhkken (jáhkán?) ahte olbmot behttet guhtet guimmiideaset mo dal de šattaš, ahte ii leat veara geatnegahttit iežas makkárge gaskavuhtii. Illastanjurdagat fas máhcce garraseappot, ja heahpanin. Mun nádjen iežan. Dat lei sulolaš vuohki luoitit olggos buot dovdduid. Dovden mo dat jávke juohke nájastemiin. Mus ii lean áigumuš boarásmuvvat. Galgen sisa suodjalussii ja INTOPS:i. Ja de bohte dat juovllat go mun muitalin iežan oabbái mii lei dáhpáhuvvan go mun ledjen mánná. Ledje gárremin, muđui in livččii goassege duostan dan muitalit. Son nagodii árvidit gii dat lei dahkan dan ja dajai son lei dahkan dan seamma suinna. Maŋŋágo son nohkai, mun gohcen guhká. Mun garuhin iežan, mus gákkahii váimmu ja sávven ahte in goassege livčče riegádan. Son han dattetge lei mu “ustit”. Mu geažil han son oaččui dan vejolašvuođa. Rahčen guhká oađđenváttisvuođaiguin. Sáhtten oađđit 20 diimmu vahkkui. In beroštan šat ležžen go eallimin vai jápmimin. Dál lean fargga geargan vuosttasgeardde bálvalusain buriin vejolašvuođain beassat joatkit, muhto ádden dál ahte šaddá boastut. Navddán dattetge ahte dat lea áidna masa heiven. Anán iežan galmmasin, čeahppin čiehkat dovdduid.
Dál mun vuosttas geardde muitalan ná dárkilit geasage. Lean lohkan veaháš maid earát leat čállán dás, ja ollugat leat vásihan mealgat vearrát dáhpáhusaid go mun, muhto sii leat liikká hálddašan dan ollu buorebut go mun. Dat dagaha ahte orun leamen ain geahnohat. Dál in dieđe gosa áiggun dáinna viidáseappot. Aŋkke lei buorre beassat muitalit geasa nu ge. In leat jurddašan váidit geange, in háliit boltut dan bajás. In áiggo muitalit iežan bearrašii. Jáhkán mun lean buorráneamen, muhto in vel dieđe maid mun áiggon viidáseappot iežan eallimiin. Ii leat mihkkege maid mun háliidan.
Giittán vástádusa ovddas.

Mvh.
M.

Hei M. ja giitu go juogadat iežat jurdagiid ja vásáhusaid:

Vuos háliidan dadjat ahte ollu dat maid don čálát, lea munnje hui oahpis. Dat ahte mánát illastit mánáid lea šaddan oahpes ášši ii ge leat uhcit traumáhtalaš dan dihtii.
Ieš vásihin ahte šadden geahččaladdat eará iežan ahkásaš gánddaiguin ja muhtumat ledje vel boarrásabbot ge go mun.
Sáhkkiivuohta oalgguhii ja lei várra sivva dasa ahte dat lei gelddolaš. Erohus munnos lea ahte mun in vásihan bákku go mii dagaimet dán mii lea veaháš eahpelunddolaš muhto dutkama ja fágaolbmuid cealkámuša mielde dattetge oalle lunddolaš.
Don leat rihkkojuvvon, eahpitkeahttá, ja go boarrásat ja gievrrat olmmoš bágge du dahkat juoidá maid ieš ii háliit, de dat gohčoduvvo seksuála illasteapmin.
Áitagiid geavaheapmi doaibmá maid dábálaččat nu mo du dilis, ja lea goaves vuohki oažžut gillájeaddji orrut jaska.
Dáidá leat nu ahte du mánnávuođa vásáhusat leat hábmen du danin manin don leat dál, go lagas oktavuođat nuppi sohkabeallái leat munnje maid leamaš hirbmat váddásat. Dovddut ja dovdduhisvuohta, orrot leamen oktasaš čuovvumušat buohkaide sidjiide geat leat vásihan illasteami.
Dat ahte don heahpanattat, lea mihtilmas váikkuhus midjiide almmáiolbmuide. Mii han galggašeimmet leat gievrrat, geat eat daja maidege ja geat eat oppanassiige galgga čájehit dovdduid go buot eahpelihkostuvvá eallimis. Dáid tabuid ferte cuvket go don han leat duođaštussan dasa man billisteaddji dat lea guoddit dáid čiegusvuođaid.
Áiggun geahččalit addit dutnje muhtun buorredáhtolaš rávvagiid maid mun sávan ahte don válddášit mielde viidáseappot.
Dovddas ahte don leat illastuvvon.
Bija siva dohko gosa dat gullá (namalassii illasteaddjái).
Dát ii leat du sivva.
Oza veahki gieđahallat dan mii dáhpáhuvai, dan mun garrasit rávven du dahkat. Don sáhtát nu go ollugat mis gillájeddjiin, máŋggaid jagiid givssidit iežat ja earáid, muhto váttisvuođat čuvvot du vaikke vel don navddát ge ahte don hálddašat daid.
Váldde oktavuođa doarjjaguovddážiin go jo ieš leat válljen ahte it muital iežat bearrašii dan birra. Dehálaš lea ahte muitalat olbmuide geaidda luohtát.
Go olmmoš viimmat sáhttá dan muitalit soapmásii, de dat lea ollugiidda ođđa ja buoret eallima álgu, galggat diehtit. Dat sáhttá orrut leamen balddihahtti ja issoras, muhto don galggat diehtit ahte dan don dagat iežat dihtii it ge gean ge eará dihtii.
In dieđe gos riikkas don orut, muhto jus orut Østlandet riikkaoasis Norggas, de gávnnat máŋga saji maiguin sáhtát váldit oktavuođa, ovdamearkka dihtii http://www.ssmm.no /(geahča muđui leaŋkkaid doarjjaguovddážiidda min neahttasiiddus (utsattmann.no).
Sávan dutnje buot lihku viidáseappot ja váldde áinnas ge fas oktavuođa jus lea mihkkege maid don háliidat diehtit

Dearvvuođaiguin
Jarle Holseter

Hei M. Dát orru leamen oahpis:

Mun háliidan dadjat dan seammá go Jarle ge ahte dat maid don muitalat, orru leamen hui oahpis. Namalassii ahte lea váttis eahpidit sakka iežas dovdduid ja illá sáhttit luohttit earáide. Don čálát ahte ollugat leat vásihan ollu vearrát áššiid go don, muhto dattetge gieđahallan dan mealgat buorebut. Lean ieš ge máŋgii jurddašan seamma láhkai ovdal, ja ain jurddašan nu muhtumin ja smiehtan lea go riekta váldit vuostá dan veahki maid mun oaččun. Muhto seammás jáhkán ahte maŋŋágo lean ožžon veahki doarjjaguovddážiin ja deaivan earáid geat leat illastuvvon, de sáhttá leat nu ahte mii vásihit illastemiid hui iešguđet láhkai ja ivdnesojut dagahit ahte mii oažžut daid maŋit áiggi váikkuhusaid maid mii oažžut. Lean maid oahppan ahte beroškeahttá illasteami bahávuođas, de dat addá munnje buoret eallima go hálan earáiguin dan birra mii munnje dovdo váttisin. Ollugat mis geat leat čállán dán siidui, leat geavahan máŋga jagi beassat nu guhkás ahte dustet čállit maidege fáttá birra. Don leat juo álgán, ja dat lea ollu eanet go dan maid ieš dusten dušše moadde jagi dás ovdal.

Dearvvuođaiguin Odd Sverre