SMIGažaldat:
Hei.
Lean 33 jahkásaš almmái gii lean vásihan ahte mu áhččebealli illastii mu seksuálalaččat dan rájes go ledjen 9 jagi boaris gitta 30 jagiid rádjai. Mu dilli lea veaháš erenoamáš go dat leat geavvan nu guhká, in ge leat beassan eret dan helvehis.
Ledjen geavvamin hevvui ja iežan sorbmemii go in šat nagodan guoddit daid gillámušaid okto, ja muitalin iežan sevdnjes čiegusvuođa iežan eamidii ja lagamus bearrašii.
Veahá maŋŋá šattai noađđi fas menddo lossat, ja válljejin muitalit iežan historjjá politiijii. Dál lea lossa proseassas guhkes politiijadutkamiiguin, fina dávjá psykologa luhtte ja mus leat ollu deprešuvnnat. Eahpesihkarvuohta dan ektui mii dáhpáhuvvá, báidná juohkebeaidili, ja bilida mu eallinkvalitehta, mii fas čuohcá mu mánáide ja bearrašii muđui. Issoras luonddahuhtti lea eai ge leat liigenávccat doaibmat dakkár almmájin ja áhččin manin mun háliidivččen leat dán dilis. Mo galggan ceavzit? In oro lahka guovddášfálaldaga, in ge sáhte/háliit vuolgit eret bearraša luhtte. Mus lea heajos gaskavuohta iežas psykologain gii lea almmáiolmmoš, ii ge oro leamen ávki geavahit áiggi doppe.
K.
Vástádus:
Hei K.
Lea áibbaš jáhkkemeahttun ahte dat gii illasta mánáid sáhttá dahkat daid vearredaguid nu ollu jagiid, muhto dat várra duođašta dan ahte illasteaddjis lea issoras “fápmu”.
Dávjá dat čatnasa áitagiidda ja gillájeaddji heahpadii/sivalašvuođadovdui ja dat dávjá dušše stuorru ja stuorru dađe mielde go jagit vásset.
Dovddan ahte sihke váivašuvan ja suhtan issorasat du bealis K., muhto seammás sáhtát leat rámis go leat nagodan bissehit dan.
Midjiide earáide lea váttis dahje jo veadjemeahttun áddet du gillámušaid ja ahte don ain leat juolgásiin ovttas mánáiguin ja bearrašiin, dat duođašta ahte dus lea dakkár siskkáldas fápmu mii lea rábmon veara.
Mu mielas don leat bargan dan mii lea riekta, muitalan iežat eamidii ja lagamus bearrašii, don leat maid váidán ášši Politiijaide vai sivva biddjojuvvo dohko gosa dat gullá namalassii illasteaddjái (Dan lea issoras dehálaš muitit).
Don leat várra čađaheamen iežat deháleamos dáistaleami eallimis ja BUOT gomihuvvo, mii dieđusge lea váttis ja gáibida ollu vuosttažettiin dus alddát, muhto maiddái buot du lagamusain dán dáistaleamis. Láven dadjat ahte ovdalgo áššit sáhttet buorránit, de dat šaddet vuos dađistaga vearrábun, ja dál don leat dan dilis, muhto ale dorvvohuva, go dat buorrána, muhto dat ádjána.
Suddu go orut guhkkin eret doarjjaguovddážis ja ahte dus lea heajos gaskavuohta Psykologain go dat han leat dat dábálaš vástádusat maid mii neahttasiiddus Utsattmann.no addit, namalassii go gohččut ohcat veahki dan veahkkevuogádagas mii gávdno. Dađe bahábut lea dákkár fierpmádat ja veahkki viehka heittot jus olmmoš orru stuorragávpogiid olggobealde, ja dalle han ferte ieš válljet maid galgá dahkat dorvvohis dilistis.
Mu mielas don fertet dán váldit ovdan iežat fástadoaktáriin ja dáidá son lea dat gii SÁHTTÁ leat doarjjan viidáseappot háleštemiin ja gávdnat čovdosa. Dáiddát maid fertet ráhkkanit vuolgit eret ruovttus vai oaččut rivttes ja dehálaš veahki háliideaččat dal vai it, go dáid áššiid ii galgga olmmoš váldit geahppasit, ja muitte fal, skibir, ahte dán don barggat vuosttažettiin iežat várás, muhto maiddái iežat eamida ja iežat mánáid dihtii. Dat ferte mu mielas leat du jođihanfápmu, dannego lea áibbas vejolaš oažžut buori eallima jus beare oažžu rivttes veahki. Dávjá fertet mii gillán albmát ohcat veahki eará sajiin ja arenain go dat mii dáidá leat dábálaš.
Dađe bahábut ii leat mus mihkkege fasihtaid muhto mun sávan dutnje buot lihku viidáseappot, čađat dán dáistaleami vai don ja du bearaš sáhttibehtet eallit buori eallima boahtteáiggi ja mii gillánalbmát háliidit áinnas gullat fas dus, K.