Arkiiva

Jápmán illasteaddji, galgá go olmmoš orrut jávohaga, vai maid?

Gažaldat:

Mu illasteaddji jámii fáhkka dá gieskat. Son dagai mu mánnávuođa ja nuorravuođa helvehin, dannego son dáid idjasániid lassin: don leat nu buorre gánda, maiddái geavahii beivviid psyhkalaččat givssidit eadnán ja eahkediid cábmit su. Son nákcii 10-15 jagis geahnohuhttit su olmmožin dasságo son loahpas mieđai ahte min bearašváttisvuođaid sivva ledjen mun ja mu birgetmeahttun meannudeapmi, gii heahppášuhtten olles bearraša ja ahte lei mu sivva go son jugai ja mu sivva ahte son huškkohalai nu ahte sus erttetdávttit doddjojedje (son lei čeahppi huškut nu ahte eai šaddan mearkkat, dušše moddii jahkái oaččui skáhpeuksa siva go son oaččui alitčalmmi). Son geahččalii juohke láhkai mu oaččohit olggos ja eret go dan veardde sturron ahte sáhtten muitalit ijaid birra. 16 jahkásažžan olgguštuvvojin ja bessen gullat ahte mun in lean šat sávvojuvvon leat bearrašis. Dál, lagabui 35 jagi maŋŋil badjánit buot millii su jápmima geažil.

In dieđe galggažan go muitalit eadnásan ja nuorat vieljaidasan ja oappáidasan maid son dagai ja manne mun šadden olgguštuvvon soga boalgan. Dál han son ii leat šat miige áitagiid sidjiide, ja sivva manne mun orron jávohaga dalle lea jávkan. Mun rahčen biro láhkai suodjalit oappážiiddán ja eadnán sus, ja sii bággejedje mu guođđit bearraša dannego mus dađistaga čielgasit šadde váttisvuođat gárrenmirkkuiguin. Illasteaddji oaččohii mu vel bákkuin ge biddjojuvvot psykiatriijalaš buohccivissui, nu ahte jus mun mahká muitalan juoidá, de ii jáhkáše ii oktage munnje. Mu psykologa baicce jáhkii munnje, muhto mun gilden su dahkamis maidege áššiin, ja dadjen ahte mun almmolaččat biehttalan jus dat boahtá ovdan, ohpit suodjalan dihtii bearrašan.

Mus lea miella muitalit duohtavuođa ja nu várra fas šaddat bearašlahttun, muhto in dieđe šattaš go boastut jápmán olbmuid birra hállat? Maid dál galggan dahkat? In leat duostan dadjat maidege dássážii, dovddan eambbo ja eambbo ahte galggašin muitalit, muhto in dieđe galggažan go diktit su vuoiŋŋadit ráfis, vai muitalit mii lea hávdái suinna mannan? Muhtun árvalusaid háliidivččen, muhtumiid aŋkke?

Vástádus:

Váivi lea gullat ahte don leat ferten orrut jávohaga dán birra nu ollu jagiid. Mus alddán ii lean dat vásáhus ahte illasteaddji lea jápmán go mun muitalin mii lei dáhpáhuvvan. Mu mielas don galggašit muitalit bearrašii ahte dat gii lea jápmán lea du illastan, muhto ii leat bággu muitalit dárkilit mo dat dáhpáhuvai. Mu mielas lea deháleamos ahte du dárbu muitalit dat galgá vuhtii váldojuvvot. Mun jáhkán maid ahte du muitaleapmi sáhttá leat čilgehussan sidjiide geaidda muitalat manne dus leat leamaš dat váttisvuođat mat dus leat leamaš.

Mun háliidan goittot rávvet dutnje ahte galggat váldit oktavuođa doarjjaguovddážiin. Go sin geavahat de sáhtát oažžut veahki gávnnahit mo don galggat čilget iežat lagamusaide mii lea dáhpáhuvvan. Munnje šattai ollu geahppasat dušše dan geažil go bessen muitalit doarjjaguovddáža bargái. Dat maiddái movttiidahtii beassat viidáseappot áššiin.

Dearvvuodaiguin
Odd Sverre